“Me usume kedagi teist”
Caspher Plee jõuab autoni ning näeb, et Kathryn istub seal sees. Naine märkab oma partnerit ja annab talle kahe käega märku, et edasi ei tuleks. Caspher kummardub korraks auto alla ning näeb autopõhja alla paigaldatud pommi. Tal ei ole õrna aimugi kui palju aega järel on, aga kui ta tahab kedagi päästa, siis peab kiirustama, kuid mida teha?
Samal ajal tuleb mehe selja taha käsi plaksutav isik.
“No nii, kes meie šõule on tulnud. Mul on väga kahju, aga sa ei saa oma kallikese heaks midagi teha, kuid sa saad temaga jumalaga jätta. Kiirusta, Kathrynil ei ole palju aega jäänud.”
“Sa kuradi väärakas, sina oledki kõikide mõrvade taga!”
“Ma ei saa aru millest sa räägid? Mina ei ole kedagi tapnud.”
“Miks sulle Lilith Horse ette jäi, tema ju ei olnud külanõukogus?”
“Tema mees oli seal ja tema vastutab.”
“Nii et Lilith’i mehe surm ei olnud õnnetus, vaid see oli sinu kätetöö?”
“Kõik, kes olid minu vastu surid. Nad olid selle ära teeninud. Jah esimene ohver oli liiga noor, aga ka tema oli külanõukoguga seotud, ta oli sealt perest.”
“Sa oled haige inimene, sa vajad ravi.”
“Ma ei vaja midagi. Ma sain juba selle mida ma tahtsin ja olen rahul.”
Isik viskab Caspheri ette suitsupommi ning põgeneb kiirelt. Kui uurija toibub, näeb kuidas Kathryni käsi toetub vastu klaasi. Naise silmadest voolvavad niisked pisarad. Ta teab, et see on viimane pilt enne kui saabub lõpp. Caspheril ei jää muud üle kui sõidukist eemalduda, vaid mõni hetk ja kostub tugev plahvatus.
**********
Käes on südaöö. Taevas on pilvitu ning seal särab hiiglaslik täiskuu. Grete, Andry ja mina oleme end sisse seadnud kirikus ja selles ma pean tänama meie hea muukimis oskusega Andryt. Kui nii öelda, siis seal ei olnud midagi keerulist, kuna ukse ees oli vanamoeline lukk.
Jalutame mööda pikka vahekäiku altari suunas, ega varem polegi nii kaugele jõudnud, sest tavalisel inimesel sinna asja pole Altari ees võib olla, aga edasine ala on vaid kirikuõpetajale.
Me vaatame ümber ringi, kuid midagi erilist ei märka, kui siis ühte kaunist maali millel poseerib üks habemega mees. Andry on ka seekord kaval ja ta suunab oma käe maali taha. Peale pikka kompimist avastab ta paremas ääres mingi kumeruse. Ta vajutab seda ning meie imestuseks liigub raamaturiiul eest ära, kuid jällegi on meie edasine tee ukse poolt blokeeritud, kuid selle avamine ei valmista ka poisile raskusi ning mõne hetke pärast on ka see avatud.
Me lähme mööda keerdtreppi alla ning õige pea avastame enda ees suure ruumi, kus on kivist laud, selle peal verejäljed.
“Mis kuradi asi see veel on?” tarvitab Andry vandesõnu.
“Ma arvan, et see on ohvrikivi. Siin on verejäljed peal.”
“Meil oligi õigus, siin kirikus toimub midagi kahtlast.”
Samal ajal kostub trepiastmetel samme ning kellegi juttu. Noored proovivad end kuidagi ära peita, aga see ei õnnestu ja nad jäävad vahele. Orduliider astub koos oma kaaslastega sisse ning avastab enda ees ehmunud lapsed.
“Mis siin toimub. Kes te olete ja kuidas te sisse saite?”
“Seda tahaks ma teilt küsida. Mis mängu te mängite?”
“See siin ei ole mingi mäng, vaid rituaalikamber. Siin puhkab meie päästja.”
“Te hoiate Jeesust siin või?”
“Orduliider eemaldab kapuutsi.
“Kes on Jeesus?”
“Jeesus Kristus noh, ärge öelge, et te ei tea?”
“Meil ei ole õrna aimugi, kes on Jeesus Kristus. Me usume kedagi teist ja tema nimi on Agathe. Tema on meie päästja. Palun teil nüüd lahkuda, meil hakkab rituaal.”
Nii me siis jätame need segased vennad oma rituaali tegema ja väljume salakohast.
**********
Politsei on jõudmas Peachesteri kuulsale pangale, kuhu on oma elu jätnud nii mõnigi. Äärest paari meetri kaugusel seisab musta värvi auto, milles istub Hernehirmutise nime kandev isik.
Caspher tuleb autost välja ning haarab valjuhääldi.
“Palun tulge autost välja ja hoidke käed nähtaval ning ärge trikitage.”
Autouks avaneb ning seal astub välja sinises flanellsärgis mees, kelle ühes käes on roostes sirp, teises käes püstol.
“Caspher, sul on valida kuidas ma suren. Sul on õigus mind tappa, kuna ma tapsin sinule kõige kallima inimese.”
“Unusta ära. Ma ei lange enam selle õnge. Anna alla. Sul ei ole pääsu.”
“Kahjuks siin sa eksid. Mul on vaid üks pääsetee ja see asub põrgus ja sinna olen ma teel ning mitte keegi ei saa mind takistada.”
“Sul on veel võimalus. Palun ära tee seda. Sa ei ole seda väärt.”
“Sa ei tea, mida mina väärt olen. Ma olen tapnud paljusid inimesi, sest ma pidin seda tegema. Deemonid käskisid seda teha.”
“Siis sa vajad abi. Me võime sind aidata.”
“Mul ei ole teie abi vaja. Ma olen juba liitunud ja sealt ei ole niisama pääsu. Põrgus on mu kodu ja sinna ma kuulun. Kui keegi peaks lähemale tulema, siis ma vajutan päästikule.”
“Sa ei pea seda tegema. Ma aitan sind.”
“Kahju kül, aga siin on minu lõpp-peatus. Teiega oli tore mängida, aga nüüd on aeg minna.
Isik võtab püstoli meelekohalt ära ja istub autosse. Ta käivitab mootori ja annab gaasi. Masin sõidab otsejoones pangalt alla. mõningate minutite pärast on masin täielikult vee all.
“Kurat võtaks.” vannub Caspher ning suundub oma masina juurde.
***********
Jõuame Villi taluhoovi kui näeme, et vanamees on hakanud midagi ehitama. Kindlasti plaanib ta endale valmis teha uue maja ja palju parema kui see eelmine logutik. Niikaua kui tema maja valmib on ta end sisse seadnud puukuuri, kus on puupakust laud, millel punane raadio. Ma ei tea kus ta oma öid veedab ning varsti lähevad ilmad külmaks, kuid viin hoiab teda soojas. Samal ajal sõidab hoovi peale Caspheri auto. Mees tuleb välja, tema kõrval on punase mantliga naine, kelle nimeks Emeliine.
“Tere päevast, saage tuttavaks tema on minu uus paarimees, no kui täpsem olla siis paarinaine.”
“Emeliine Jonson, meeldiv teiega tutvuda.”
“Mis teid siia toob? Kas hernehirmutis on mõnusalt pokris?”
“Meil on teile häid ja halbu uudiseid. Halb uudis on see, et Hernehirmutis võttis endalt elu ja hea uudis on see, et mees tunnistas enne oma enesetappu kõik üles, kuid Villi, mul on kahju, aga ma pean teid arreteerima kahtlustatuna ühe orduliikme tapmises.”
“Ma ei ole kedagi tapnud, vaid see oli õnnetus.”
“See ei olnud õnnetus, te tapsite külmavereliselt orduliikme, te tulete meiega kaasa.”
Ja nii viiakse Villi politseiautosse. Varjamisest ei olnud kasu. Varem või hiljem oleks Villini jõutud. Meil on väga kahju, et meie sõber nina alt ära viiakse, kuid ükski kuritegu ei jää karistuseta.
XV
” Pühakoja viimased päevad”
Kell seinal näitab 22:43 Villi on ülekuulamisel, tema vastas on Caspher ja Emeliine. Vanamees võtab laualt plastiktopsi, et natuke kurku kasta, kui tema ette laotatakse ohvri pildid.
“Niisiis Villi Coosner, noalt mille me ohvri juurest leidsime oli ohtralt teie sõrmejälgi täis. Miks te tapsite orduliikme Hendrik Hernetoni?”
“Seda on võib- olla kummaline mõista, aga ma ei tea miks see nuga lendu läks? Tavaliselt ma ei viska nuge.”
“Kas Hendrik Hereton ähvardas teid? Oli teil arusaamatusi?”
“Jah,ta kutsus mind kaasa, kui ma pole läinud siis oleks ta kogu mu tõe avaldanud.”
“Nii et te kõrvaldasite inimese, kes teadis teie kohta mingit saladust? Kui küsida tohib siis mis saladus see oli?”
“Seda on mul piinlik rääkida.”
“Meil aega on, mis saladust te endaga kaasas kannate?”
Samal ajal kostub uksele koputus ja sisse astub Ramirez.
“Ma tõesti uskusin, et need salapärased mõrvad on lõppenud, aga Windmilli juurest leiti jälle noore naise laip.”
“Selge, me kohe tuleme, aga teie Villi Coosner mõelge järele ning kui me tagasi tuleme siis me soovime teada, mis saladust te endaga kaasas kannate.”
Villi toimetatakse oma kambrisse ning uurijad lähevad sündmuspaigale.
***********
Kell on saamas üksteist õhtul. Orduliider on laua taga, laual põlemas küünal. Ta kirjutab midagi sulega. Hetkel kui ta kastab sule tindipotti, kostub uksele koputus. Liider lubab koputaja sisse ja üle ukseläve astub punase peaga, siniste silmadega noo naine kel nimeks Edely Clastowe.
“Oi tere Edely. Kuidas ma saan sind aidata?”
Edely haarab oma rüü vahel väiksemat sorti vibupüssi.
“Edely, pane see amb ära, ennem kui see lahti läheb.
Kuid neiu ei kavatsegi seda teha.
“Mu silmad avanesid. Sa oled meile koguaeg jama ajanud.”
“Kallike, ma ei saa nüüd aru, millest sa mind süüdistad?”
” Sa kuradi vana, vastik, väärastunud inimene. Sa tahtsid vaid meie vara. Ise elad siin kulla ja karra keskel, aga meie farmerid elagu nagu rotid. See kõik on olnud algusest peale vale.”
“Edely, palun ära kasuta kuradile vastavaid sõnu. Kurat on meie vaenlane ja me peame temaga võitlema.”
Edely hakkab laginal naerma.
” Sina oledki, see saatan siin. Sulle tuleb kiitust anda, sa mängisid päris kenasti, aga nüüd oled sa paljastatud. Kogu see Agathe oli vaid näitemäng, mida me lollikesed kaasa tegime. Sa oled üks afrerist, kasumiahne saatan.”
Samal ajal tulevad ka teised orduliikmed ruumi. Inimestel on käes tõrvikud.
“Siin on tõestus, et sa oled valinud kurjuse poole.
Liidrile näidetakse videosalvestust, kus ta seisab pentagrami juures.
“See kõik on vale. Ma ei ole mingil kurjuse poolel. Ma vannun seda. Tulge lähme alla, Agathe ootab meid. Nüüd on aeg rahvale näidata, kes on meie tõeline päästja.”
Liider avab salaluugi ja suundub trepist alla. Ta puutub kirstu ja lükkab kaane pealt, aga seal valitseb tühjus.
“Kus Agathe on? Meie jumal on läinud. Aidake otsida.”
**********
Oleme Lara Softi toas ning sööme šokolaadi küpsiseid, mis on ülihead.
“No Lara, kuidas sul läinud on? Me pole sinul pikka aega külas käinud, millega sa tegeled?”
“Mis mul siin ikka teha. Vahest koristan, aga üldiselt müün raamatuid.”
“Raamatuäri läheb kenasti?”
“Elan ära, aga kuidas teil läheb? Ma kuulsin, et Villi võeti vahi alla. Mul on teie sõbra pärast kahju. Villi on tore mees. Ma ei oleks uskunud, et ta kellegi elu kallale kipub. Ta sai meie küla. Elviiraga kenasti läbi, aga kui Elviira jäljetult kadus, süüdistati Villit. külarahvas usub siiani, et vanamees ongi tüdruku kadumise taga, aga peale viljavargust, mille sooritas Richard Corn, kadus ka tüdruk.”
“Kui küsida tohib kui vana Elviira oli kui ta kaduma läks?”
“Ta oli just saamas 22 Enne oma sünnipäeva ta kaduma läks.”
“Mul on üks teooria, aga mul ei ole mingeid tõendeid. Öelge, kas te olete teadlik sellisest nimest nagu Agathe?”
” Jah külarahvas tihti mainib seda nime, aga keegi ei ole selle nimelist isikut näinud. Miks see nimi teile huvi pakub?”
“Nagu ma ütlesin mul on üks teooria. Kas teil on Elviirast mõni pilt?”
“Ei ole, aga küsige tema pilti majast number 19, seal elavad Elviira vanemad.”
Me täname teda külalislahkuse eest ja seame sammud maja number 19 suunas.
************
Uurijad jõuavad sündmuspaigale. Caspher laseb oma paarilise kollase lindi alt läbi pugeda. Nende poole pöördub patoloog.
“Ma tõesti arvasin, et Richard Corni hukkumisega saab see õudus läbi, aga võta näpust. Ohver oli jällegi noor. Vanust kõigest 28 Nimi on Jessica Catclaw. Ta töötas “Wiggy-Piggy” trahteris. Nagu te näha võite on surmapõhjuseks tugev noahoop südamesse.”
“Kes kurat see on, kes naisi niimoodi tapab? Richard see olla ei saa, ta uputas end ju ära.”
Caspher kõnnib veidi ringi kui märkab lohistamisjälgi.
“Siin on veel jalajäljed. Muster annab oletada, et tegu on matkasaabastega.” Caspher teeb mõned arvutused ja saab kaaluks 70kg Veel leiab uurija maast suitsukoni. Emeliine pakib asitõendid kilest kotikesse.
“Aga mida sa Richardi kohta teada said?”
“Mehe verest leidsin alkoholi ja maost uskuge või ärge uskuge seeni. Seente uurimisel sai teada, et tegu oli üli mürgiste seentega. Siit tekib küsimus. Miks Richard end mürgitas ja siis uputas?”
Samal ajal tuleb uurijate juurde hingeldav Ramirez. Ta teatab ,et Peachesteri kirik on lausleekides.
“Selge, me põrutame kohe sinna.” Patoloog pakib ohvri sisse ja viib endaga kaasa. Uurijad jooksevad autodeni ning istuvad sisse ning sõidavad sündmuskohale.
****
Tuli on võtnud enda alla Peachesteri kiriku Õnneks kedagi sees ei ole, kuigi orduliider püüab täiest jõust rahvast läbi pressida, et hoonesse minna, aga inimesed hoiavad teda tagasi.
“Me kallis Agathe on seal. Ma ei saa lasta tal leekides surra. Agathe, palun kustuta see saatana kätetöö.”
Kuid üks naine pöördub vihaselt oruliidri poole.
“Hoopis sina oled saatan, sina panid sellele tule otsa. Sa kuradi saatana käsilane. Põlege põrgus!”võõras paneb orduliikmele söekivi taskusse.
tulelovi 